Belgia linnad sobivad suurepäraselt reisijale, kes hindab ajaloolist arhitektuuri, head toitu ja lühikesi vahemaid. Kuigi paljud piirduvad Brüsseli või Bruggega, leidub riigis palju teisigi avastamist väärt paiku. Keskaegne Gent, moodne Antwerpen, ülikoolilinn Leuven ja kaljude vahele peitunud Dinant pakuvad kõik täiesti erinevat elamust. Tänu heale rongivõrgule saab ühe Belgia reisi jooksul mugavalt külastada mitut linna.
Belgia ei ole pindalalt suur, kuid selle linnad on üllatavalt mitmekesised. Flandria põhjaosas kõneldakse peamiselt hollandi keelt ning linnapilti iseloomustavad kanalid, astmeliste viiludega majad ja flaami kunstipärand. Prantsuskeelses Valloonias leidub rohkem künklikku maastikku, jõeorge, kindlusi ja väiksemaid ajaloolisi linnu. Brüssel moodustab omakorda eraldi piirkonna ning ühendab Belgia, Euroopa ja rahvusvahelise suurlinna iseloomu.
Belgia reisi planeerimiseks vaata ka meie põhjalikku Belgia reisijuhti.
1. Brüssel – Belgia mitmekülgne pealinn
Brüssel on enamiku Belgia reiside loomulik alguspunkt, kuid linna ei tasu käsitleda ainult kohana, kust sõidetakse edasi Bruggesse või Genti. Belgia pealinn ühendab ajaloolise vanalinna, Euroopa Liidu institutsioonid, eri kultuurid ja väga mitmekesise toidumaailma. Linna süda on Grand-Place, mida ümbritsevad rikkalikult kaunistatud gildimajad ja silmapaistev raekoda. Õhtuse valgustuse ajal muutub väljak eriti meeldejäävaks.
Brüsseli tuntumate paikade hulka kuuluvad veel Manneken Pis, kuninglikud galeriid, Mont des Arts ja Atomium. Atomium ehitati 1958. aasta maailmanäituseks ning selle üheksa kera kujutavad hiiglaslikult suurendatud raua kristallstruktuuri. Tänapäeval tegutsevad hoones näituseruumid ning ülemisest kerast avaneb vaade linnale.
Brüssel sobib hästi ka muuseumihuvilistele. Valikus on kunstimuuseumid, koomiksikeskus, muusikainstrumentide muuseum ja Euroopa ajalugu käsitlevad väljapanekud. Linnas võiks veeta vähemalt kaks päeva, kuigi aktiivsema tempo korral saab põhilised vaatamisväärsused üle vaadata ka ühe päevaga.
2. Brugge – kanalite ja keskaegsete tänavate linn
Brugge on Belgia üks tuntumaid ja enim külastatud linnu. Selle ajalooline keskus on säilinud erakordselt terviklikuna ning kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kitsad munakivitänavad, vanad sillad, kanalid ja telliskivist hooned loovad tunde, nagu oleks külastaja sattunud keskaega. Brugget peetakse sageli Belgia kõige romantilisemaks linnaks ning see sobib eriti hästi paaridele ja rahuliku nädalavahetuse veetmiseks.
Linna keskpunkt on Markt ehk turuväljak, mille kohal kõrgub Belforti kellatorn. Torni tippu viib pikk trepp, kuid ülevalt avanev vaade Brugge katustele tasub pingutust. Läheduses asub Burgi väljak koos ajaloolise raekoja ja Püha Vere basiilikaga. Brugge kanalitega saab tutvuda ka paadisõidul, mis näitab linnale täiesti uut külge.
Brugge kõige populaarsemates kohtades võib päevane rahvahulk olla suur. Rahulikumaks jalutuskäiguks tasub liikuda Minnewateri järve, begiinide hoovi või kesklinna äärealadele. Ühepäevane külastus annab linnast hea ülevaate, kuid ööbimine võimaldab näha Brugget õhtul, kui päevaturistid on lahkunud.
Brugge ajalooline keskus kuulub ka Belgia kõige olulisemate vaatamisväärsuste hulka.
3. Gent – ajalooline, elav ja nooruslik
Gent on suurepärane valik inimesele, kes tahab näha keskaegset arhitektuuri, kuid eelistab Bruggele elavamat ja vähem turistlikku keskkonda. Linn paikneb Scheldti ja Leie jõe kohtumispaigas ning selle ajalooline keskus on täis kirikuid, gildimaju, sildu ja veepiiril paiknevaid terrasse. Samal ajal on Gent suur ülikoolilinn, mistõttu leidub siin palju kohvikuid, baare, kultuuriüritusi ja nooruslikku energiat.
Genti tuntumad vaated avanevad Graslei ja Korenlei kaldapealsetelt. Läheduses kõrgub Gravensteeni kindlus, kus saab tutvuda keskaegse kaitserajatise sisemuse ja linna ajalooga. Püha Bavo katedraalis asub kuulus Genti altar, mida peetakse üheks flaami maalikunsti tähtteoseks. Visit Flandersi ametlik turismiportaal tõstab esile ka linna kolme ajaloolist torni, muuseume ja elavat kultuurikeskkonda.
Gent väärib vähemalt üht tervet päeva, kuid kahepäevane peatus lubab linna rahulikumas tempos nautida. Õhtul tasub jalutada ajaloolises keskuses, sest Genti olulisemad hooned on valgustatud ning jõeäärne linnapilt muutub eriti kauniks.
4. Antwerpen – mood, kunst ja sadamalinna energia
Antwerpen erineb Bruggest ja Gentist märgatavalt. Tegemist on suurema ja rahvusvahelisema linnaga, mida tuntakse sadama, teemantide, moe ja kunstipärandi poolest. Antwerpen sobib inimesele, kes tahab ühendada ajaloolised vaatamisväärsused kaasaegse linnakultuuri, ostlemise ja hea restoranivalikuga.
Linna saabudes tasub võtta aega juba Antwerpen-Centraal raudteejaama vaatamiseks. Suursuguse kupli, kivifassaadi ja avara sisehalliga jaam on omaette arhitektuuriline vaatamisväärsus. Sealt saab jalutada Meiri ostutänavale ja edasi Grote Markti väljakule, mida ümbritsevad raekoda ning ajaloolised gildimajad. Läheduses asub Jumalaema katedraal, kus saab näha Peter Paul Rubensi teoseid.
Antwerpeni moodsamat külge esindavad Eilandi sadamapiirkond, MAS-i muuseum ja omapärase arhitektuuriga Port House. Kunstihuvilised võiksid külastada ka Antwerpeni Kuninglikku Kunstimuuseumi. Linnas tasub veeta vähemalt üks päev, kuid ostlemise, muuseumide ja ööelu huvi korral pigem kaks.
5. Leuven – ülikoolilinn, kus ajalugu kohtub tudengieluga
Leuven asub Brüsselist lühikese rongisõidu kaugusel ning sobib hästi päevareisiks. Linn on tuntud oma pika ajalooga ülikooli, elava tudengikultuuri ja muljetavaldava raekoja poolest. Leuveni keskus on kompaktne ning peamised vaatamisväärsused paiknevad jalutuskäigu kaugusel.
Grote Markti väljaku ääres asuv gooti stiilis raekoda on üks Belgia detailirohkemaid ehitisi. Selle fassaadi kaunistavad sajad skulptuurid, tornikesed ja nikerdused. Otse raekoja vastas seisab Püha Peetruse kirik. Mõne minuti kaugusel asub Oude Markt, mille ümber paikneb pikk rida kohvikuid ja baare. Seda nimetatakse vahel Euroopa pikimaks baariks, kuigi tegelikult on tegemist ühe väljaku ümber koondunud söögikohtade ja joogikohtadega.
Leuveni rahulikumat poolt näeb UNESCO maailmapärandisse kuuluvas suures begiinide hoovis. Tegemist on taastatud ajaloolise kvartaliga, kus telliskivimajad, sisehoovid ja väikesed sillad moodustavad peaaegu omaette linnakese. Visit Flanders kirjeldab Leuvenit paigana, kus sajanditevanune pärand ja elav tudengikultuur moodustavad loomuliku terviku.
6. Mechelen – rahulik alternatiiv kuulsamatele linnadele
Mechelen jääb Brüsseli ja Antwerpeni vahele ning on üks Belgia alahinnatumaid linnu. Kuigi see ei ole nii tuntud nagu Brugge või Gent, leidub siin ilus ajalooline keskus, kanalid, kirikud ja meeldivalt rahulik õhkkond. Mechelen sobib eriti hästi neile, kes soovivad vältida suuremaid turistigruppe.
Linna siluetti kujundab kõrge Püha Rumboldi torn. Torni vaateplatvormile jõudmiseks tuleb tõusta üle 500 astme, kuid selge ilmaga ulatub vaade kaugele üle Flandria. Torni kõrval asub Grote Markt, kus paiknevad eri ajastutest pärinevad majad ja raekoda. Mecheleni kesklinnas leidub ka väiksemaid sisehoove, vana begiinide piirkond ning jõeäärne jalutusrada.
Linn sobib hästi lastega reisimiseks, sest siin asub Technopolis teaduskeskus ning kesklinn on kompaktne ja kergesti läbitav. Visit Flanders tõstab Mecheleni puhul esile selle ajaloolised lood, Burgundia pärandi, peresõbralikud tegevused ja õllekultuuri.
7. Dinant – kaljude ja jõe vahele surutud linn
Dinant on üks Belgia kõige omanäolisema asukohaga linnu. See paikneb Valloonias Meuse’i jõe ääres, kus majad, kirik ja tänavad mahuvad kitsale alale järsu kaljuseina ning vee vahel. Linna kohal kõrgub Dinanti tsitadell, kuhu pääseb treppi mööda või köisraudteega.
Dinanti sümbol on sibulakujulise kupliga Notre-Dame’i kirik. Koos tsitadelli ja jõe sillaga moodustab see ühe Belgia äratuntavama linnavaate. Silda kaunistavad värvilised saksofoni skulptuurid, mis viitavad Dinantis sündinud saksofoni leiutajale Adolphe Saxile. Linnas asub ka talle pühendatud väike näitus.
Dinant sobib hästi poolepäevaseks või ühepäevaseks väljasõiduks. Lisaks kesklinnale saab teha paadisõidu Meuse’i jõel, külastada lähedal asuvaid koopaid või liikuda edasi Valloonia loodusradadele. Namuri ja Dinanti piirkonda ühendavad ka autovaba reisimise marsruudid, kuigi maastik võib jalgratturi jaoks olla üsna künklik.
8. Namur – Valloonia rahulik pealinn
Namur on Valloonia piirkonna pealinn, kuid õhkkonnalt märksa rahulikum kui Brüssel või Antwerpen. Linn paikneb Sambre’i ja Meuse’i jõe ühinemiskohas ning selle kohal kõrgub suur tsitadell. Namur sobib reisijale, kes hindab aeglast tempot, jõeäärseid jalutuskäike ja vähem rahvarohkeid ajaloolisi linnu.
Namuri tsitadelli alad on ulatuslikud ning nende avastamiseks tasub varuda mitu tundi. Mäelt avanevad vaated jõgedele ja vanalinnale. Üles pääseb jalgsi või köisraudteega. Vanalinnas leidub kitsaid tänavaid, väikeseid poode, kohvikuid ja 18. sajandist pärit Saint-Aubaini katedraal.
Namur on hea baas ka Valloonia teiste paikade külastamiseks. Ametlik turismiinfo toob piirkonna olulisemate sihtkohtadena välja muu hulgas Dinanti, Rocheforti ja Han-sur-Lesse’i. Namuri võib ühendada üheks reisiks Dinantiga, kuid mõlema linna rahulikuks avastamiseks tasub neile eraldada eraldi päev.
9. Liège – tööstusliku taustaga kultuurilinn
Liège on Valloonia üks suuremaid linnu ning mõjub esmapilgul tööstuslikumalt ja ebaühtlasemalt kui Brugge või Gent. Selle tugevus ei peitu täiuslikult säilinud keskaegses linnapildis, vaid energilises atmosfääris, kultuuris, turgudes ja kohaliku elu tunnetuses. Liège sobib neile, kes soovivad näha Belgia vähem poleeritud, kuid väga isikupärast külge.
Linna tuntum vaatamisväärsus on Montagne de Bueren – pikk ja järsk trepp, mille 374 astet viivad kõrgemale elamupiirkonda. Üleval ootavad vaated linnale ja Meuse’i jõele. Kesklinnas tasub külastada Place Saint-Lambert’i, vanu kirikuid ning kitsaid tänavaid Hors-Château piirkonnas.
Pühapäeviti toimub jõe ääres La Batte turg, mida peetakse Belgia üheks suuremaks ja vanemaks turuks. Liège on tuntud ka kohaliku vahvli poolest, mis on Brüsseli vahvlist tihedam, magusam ja karamellisema maitsega. Linn sobib hästi ühepäevaseks külastuseks või vahepeatuseks teel Ardennidesse.
10. Mons – kunst, ajalugu ja omanäolised traditsioonid
Mons asub Valloonia lääneosas Prantsusmaa piiri lähedal. Linn ei kuulu tavaliselt Belgia esimest korda külastavate turistide kavasse, kuid pakub kaunist ajaloolist keskust, häid muuseume ja rahulikku atmosfääri. Mons oli 2015. aastal Euroopa kultuuripealinn ning kultuuril on linna identiteedis jätkuvalt oluline roll.
Kesklinna keskpunkt on Grand-Place, mida ümbritsevad eri ajastutest pärit hooned ja kohvikud. Väljaku lähedal kõrgub barokkstiilis kellatorn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Monsis asub ka Sainte-Waudru kirik ning mitu kunsti- ja ajaloomuuseumi.
Linna tuntuim iga-aastane sündmus on Doudou festival, mille keskmes on püha Georgi ja draakoni sümboolne võitlus. Üritus peegeldab hästi Belgia linnade tugevaid kohalikke traditsioone. Mons sobib kultuurihuvilisele, kes on Brüsseli, Brugge ja Genti juba ära näinud ning tahab avastada vähem tuntud Vallooniat.
11. Durbuy – väike kivimajade ja kitsaste tänavate linn
Durbuy reklaamib end sageli maailma väikseima linnana. Tänapäevases halduslikus mõttes ei tasu seda väidet võtta päris sõna-sõnalt, kuid ajalooline keskus on tõepoolest väga väike. Ourthe’i jõe käänus paiknev Durbuy koosneb kitsastest munakivitänavatest, vanadest kivimajadest, restoranidest ja väikesest lossist.
Durbuy sobib kõige paremini romantiliseks vahepeatuseks või Ardennide puhkuse osaks. Ainuüksi vanalinna vaatamiseks piisab mõnest tunnist, kuid ümbruses leidub matkaradu, seiklusparke, vaatepunkte ja võimalusi aktiivseks puhkuseks. Sügisel muudavad Ardennide metsad piirkonna eriti värvikirevaks.
Ametlik Valloonia turismiportaal kirjeldab Durbuyd romantilise väikese linnana, mida ümbritsevad Ourthe’i jõgi ja Belgia Ardennide loodus. Nädalavahetustel võib keskus olla üsna rahvarohke, mistõttu tasub võimaluse korral saabuda hommikul või ööbida kohapeal.
12. Oostende – Belgia rannikulinn
Oostende näitab Belgiast hoopis teistsugust külge. Põhjamere ääres asuv linn on üks riigi tuntumaid rannakuurorte, kus kohtuvad lai liivarand, pikk promenaad, sadam ja Belgia rannikule omane kuurordiarhitektuur. Oostende ei ole klassikaline keskaegne sihtkoht, vaid sobib pigem mereõhu, jalutuskäikude ja rannapuhkuse nautimiseks.
Suvel täituvad rand ja promenaad puhkajatega, kuid Oostendet saab külastada aasta läbi. Sügisel ja talvel on siin tuulisem ning vaiksem, kuid pikk rannajoon sobib endiselt jalutamiseks. Linnas leidub ka kunstimuuseume, kalarestorane ja sadamaalaga seotud vaatamisväärsusi.
Oostende on Bruggest hõlpsasti ligipääsetav ning need kaks linna saab ühendada üheks reisiks. Rannikul liiklemiseks saab kasutada ka rannikutrammi, mis ühendab mitut Belgia mereäärset kuurorti. Oostende sobib hästi neile, kes soovivad ajalooliste linnade kõrval näha ka Põhjamerd ja Belgia rannakultuuri.
Millised Belgia linnad valida esimeseks reisiks?
Esimest korda Belgiasse minnes tasub keskenduda Brüsselile, Bruggele ja Gentile. Need kolm linna annavad hea ülevaate riigi ajaloost, arhitektuurist, toidust ja kultuurist. Kui aega on vähemalt neli või viis päeva, saab kavasse lisada ka Antwerpeni või Leuveni.
Looduslikuma ja rahulikuma reisi jaoks sobivad paremini Dinant, Namur ja Durbuy. Need sihtkohad paiknevad Valloonias ning neid ümbritseb Flandriast künklikum maastik. Belgia ranniku nägemiseks tasub külastada Oostendet, samas kui vähem tuntud ajaloolise linna otsijale sobib Mechelen või Mons.
Praktiline valik sõltub ka saabumispaigast. Brüsselist on lihtne teha rongiga päevareise Leuveni, Genti, Bruggesse, Antwerpenisse ja Mecheleni. Valloonia väiksemates paikades annab auto rohkem vabadust, kuigi Namuri, Dinanti, Liège’i ja Monsi pääseb samuti rongiga.
Belgia linnade vahel liikumine
Belgia kompaktsus muudab mitme linna ühendamise lihtsaks. Riiklikku reisirongivõrku haldab SNCB/NMBS ning sõiduplaani, pileteid ja reaalajas väljumisi saab kontrollida ettevõtte veebilehel või rakenduses. Ametliku turismiinfo järgi võtab rongisõit paljude Flandria suuremate linnade vahel vähem kui tund.
Brüssel sobib kõige universaalsemaks baasiks, sest sealt saab liikuda eri suundades nii Flandriasse kui Vallooniasse. Brugge ja Gent on hea ühendada samale marsruudile, sest linnad paiknevad ühel rongisuunal. Antwerpeni saab siduda Mecheleniga ning Namuri omakorda Dinantiga.
Iga päev ei ole siiski mõistlik uude linna sõita. Kuigi vahemaad on lühikesed, kulub aega jaama jõudmisele, majutusest lahkumisele ning järgmises linnas orienteerumisele. Tasakaalustatud reisikava võiks sisaldada kahe- või kolmepäevast peatust Brüsselis ning ühe- või kahepäevaseid peatusi valitud väiksemates linnades.
Kui palju aega Belgia linnade avastamiseks varuda?
Lühikese nädalavahetuse jooksul tasub valida üks põhiline linn ja teha maksimaalselt üks päevareis. Näiteks saab ööbida Brüsselis ning külastada teisel päeval Genti või Brugget. Ainult kahe päeva sisse nelja linna mahutamine muudab reisi kiirustamiseks ning suurem osa ajast möödub jaamades ja rongides.
Nelja või viie päeva jooksul saab mugavalt ühendada Brüsseli, Genti ja Brugge. Nädalase reisi puhul võib lisada Antwerpeni, Leuveni või mõne Valloonia linna. Autoga reisides saab Belgia linnad siduda Ardennide, väiksemate külade ja looduspiirkondadega.
Majutuse valikul ei pea igas linnas ööbima. Brüssel, Gent ja Antwerpen toimivad hästi baasina, kust teha päevareise. Brugges tasub siiski kaaluda vähemalt üht ööd, sest linn on varahommikul ja õhtul tunduvalt rahulikum kui keset päeva.
Majutuse, restoranide, ühistranspordi ja vaatamisväärsuste kuludest annab täpsema ülevaate meie Belgia hindade artikkel.
Kokkuvõte: Belgia linnad pakuvad rohkem kui ainult Brüssel ja Brugge
Belgia linnad on üksteisele lähedal, kuid nende iseloom võib olla väga erinev. Brüssel pakub rahvusvahelist suurlinnatunnet, Brugge romantilist keskaega ning Gent ajaloolise arhitektuuri kõrval elavat tudengikultuuri. Antwerpen sobib kunsti, moe ja ostlemise huvilisele, Leuven ja Mechelen aga rahulikuma linnapuhkuse otsijale.
Valloonia linnad lisavad reisile jõgesid, tsitadelle ja künklikku loodust. Dinant, Namur ja Durbuy sobivad eriti hästi neile, kes soovivad ühendada linna- ja loodusreisi. Oostende võimaldab aga näha Belgia Põhjamere rannikut.
Kõiki Belgia linnu ei ole vaja ühe reisiga läbi käia. Parem on valida kolm või neli omavahel hästi sobivat sihtkohta ning varuda igas paigas piisavalt aega. Tänu lühikestele vahemaadele ja tihedale rongivõrgule saab järgmisele Belgia reisile alati midagi uut jätta.
Korduma kippuvad küsimused Belgia linnade kohta
Millised on Belgia kõige ilusamad linnad?
Kõige sagedamini peetakse Belgia kaunimateks linnadeks Brugget, Genti, Brüsselit ja Dinanti. Brugge paistab silma kanalite ning tervikliku keskaegse keskusega, Gent ühendab ajaloolise arhitektuuri elava linnakultuuriga ja Dinant asub erakordselt maalilises kohas Meuse’i jõe ning kaljuseina vahel.
Millist Belgia linna tasub esimesena külastada?
Esimeseks Belgia reisiks sobib kõige paremini Brüssel, sest sinna on lihtne saabuda ning sealt saab teha päevareise teistesse linnadesse. Kahe või kolme päeva olemasolul tasub Brüsseliga ühendada Gent või Brugge.
Kas Brugge või Gent on parem?
Brugge sobib paremini romantilise, rahuliku ja muinasjutulise linnapuhkuse jaoks. Gent on suurem, elavam ja mitmekesisem ning seal leidub rohkem kohalikku linnamelu. Ühepäevaseks reisiks sobivad mõlemad, kuid pikemaks peatuseks pakub Gent tavaliselt rohkem tegevust.
Kas Belgia linnade vahel on lihtne rongiga liikuda?
Jah. Brüsseli, Genti, Brugge, Antwerpeni, Leuveni ja Mecheleni vahel liiguvad regulaarsed rongid. Rongiga pääseb ka mitmesse Valloonia linna, sealhulgas Namuri, Dinanti, Liège’i ja Monsi. Väiksemate külade ning looduspiirkondade jaoks võib auto olla mugavam.
Mitu päeva on Belgia linnade avastamiseks vaja?
Kolme põhilise linna külastamiseks tasub arvestada vähemalt nelja või viie päevaga. Nädala jooksul saab lisada veel Antwerpeni, Leuveni või mõne Valloonia sihtkoha. Kahepäevase nädalavahetuse puhul on mõistlik keskenduda ühele linnale ja ühele päevareisile.
